Wikipedia

Yaren Adamawa

A Adamawa harsuna ne a putative iyali na 80-90 harsuna warwatse ko'ina cikin Adamawa Filato a tsakiyar Afirka, a Najeriya, Kamaru, Jamhuriyar Afrika ta Tsakiya, da kuma Chadi, magana gaba ɗaya da ɗaya kawai, kuma a rabin miliyan (kamar na shekarar 1996). Joseph Greenberg ya sanya su a matsayin reshe daya na dangin Adamawa – Ubangi na harsunan Nijar – Congo . Suna kuma daga cikin ƙananan yaruka da ake nazari a cikinsu a Afirka, kuma sun haɗa da yarukan da ke cikin haɗari ; kusan mafi girma shine Mumuye, tare da masu magana da shi mutane a kalla guda 400,000. Wasu harsunan da ba a rarraba su ba - musamman Laal da Jalaa - an samo su a gefen yankin Adamawa.

Yaren Adamawa
Linguistic classification
Glottolog adam1259 adam1256[1]
gidan fulani Adamawa
sojojin adamawa

A yanayin kasa, yaren Adamawa suna kwance kusa da inda aka sanya Niger-Congo - Tsakiyar Sudan ta Tsakiya wanda wataƙila ya haifar da dangin Atlantic-Congo, don haka yana iya wakiltar tsakiyar hasken gidan.[ana buƙatar hujja] .

Rarrabuwa

gyara sashe

Joseph Greenberg ya buga yarukan Adamawa a matsayin wani yanki na Adamawa – Ubangian (wanda ake kira da Adamawa – Gabas), ya kuma raba su zuwa kungiyoyi 14 masu lamba. Rukunin G3, Daka (ko Dakoid), yanzu an san shi reshe ne na Benuwe-Congo . Dangantakar sauran rassa ta sami babban kwaskwarima.

Greenberg (1963)

gyara sashe

Kungiyoyin Adamawa guda 14 na lambobin Greenberg sune kamar haka:

Lamba Rukuni
G1 Tula – Waja
G2 Leko
G3 Daka
G4 Duru
G5 Mumuye – Yendang
G6 Mbum
G7 Bəna – Mboi (Yungur)
G8 Nyimwom (Kam)
G9 Bikwin – Jen
G10 Longuda
G11 Fali
G12 Nimbari
G13 Bua
G14 Kim

Boyd (1989)

gyara sashe

Boyd a shekara ta (1989) ya ƙara harshen Rana kuma ya rarraba su kamar haka:[2]

  • Leko – Nimbari (ko Chamba – Mumuye).
    • Duru : G4
    • Leko : G2
    • Mumuye – Yendang : G5
    • Nimbari : G12
  • Mbum-Day
    • Bua : G13
    • Kim : G14
    • Mbum : G6
    • Rana
  • Waja – Jen
    • Bikwin – Jen (ko Jen): G9
    • Tula – Wiyaa (ko Waja): G1
    • Bəna – Mboi (ko Yungur): G7
    • Baa (aka Kwa)
    • Longuda : G10
  • Nyimwom (ko Kam: G8)

Ya cire harsunan Fali (G11).

Güldemann (2018)

gyara sashe

Güldemann (2018) ya amince da "ɗumbin asali" guda 14 na Adamawa, amma yana da masaniya game da matsayin su a cikin Nijar-Congo sune kamar haka.

  • Tula-Waja
  • Longuda
  • Bena-Mboi
  • Bikwin-Jen
  • Samba-Duru
  • Mumuyic
  • Maya (Yendangic)
  • Kebi-Benue (Mbumic)
  • Kimic
  • Buaic
  • Rana
  • Baa = Kwa
  • Nyingwom = Kam
  • Fali

Kleinewillinghöfer (2019)

gyara sashe

Kleinewillinghöfer (2019), a cikin Gidan yanar gizon Project Harsuna na Adamawa, ya amince da rukunoni guda 17 masu zuwa a matsayin yarukan Adamawa sune kamar haka.[3]

  • Tula-Waja ( Waja ): G1[4][5]
  • Bikwin-Jen (Burak, Jen): G9[6][7]
  • Kam (Nyiŋɔm, Nyiwom, Nyingwom) : G8[8]
  • Longuda (Nʋngʋra tari): G10[9][10]
  • Baa (Kwa)[11][12]
  • Mumuye : G5
  • Yandang (Yendang): G5[13]
  • Samba - Duru (Chamba-Leko, Leko, Duru, Sama-Duru, Samba Leeko): G2, G4[14][15]
  • Ɓəna-Mboi (Yungur): G7[16][17][18]
  • Kebi-Benue ( Mbum ): G6
  • Kim : G14
  • Rana
  • Bua : G13
  • Nimbari (Baari, Bari) : G12 [ya bace][19]
  • Duli - Gewe (Gey, Gueve) [dadaddun]
  • ? Fali : G11
  • ? Chamba-Daka ( Daka ) : G3

Kungiyoyin Tula-Waja, Longuda, Ɓəna-Mboi, Samba - Duru, da Bua ne kawai ke da darajojin suna . Sauran rukunin suna nuni ne kawai da tsarin tsoffin sunaye.[20]

Blench (2012, 2020)

gyara sashe

Roger Blench (2012)[21] kammala da cewa harsunan Adamawa rukuni ne na yanki, ba dangin yare ba, kuma ya rabu da rassa daban-daban a cikin dangin Savannas da yake nema. Ya sanya wasu daga cikin yarukan yammacin Adamawa kusa da na yaren Gur fiye da sauran dangin Adamawa. Fali an kaɗance daga Savannas gaba ɗaya. Blench (2020) yana riƙe da haɗi tsakanin Mumuye da Yendang, amma ya fasa Samba-Duru na Kleinewillinghöfer.

Languagesananan harsunan adamawa

gyara sashe

Harshen Oblo na Kamaru an haɗa shi a cikin juzu'i da yawa na ƙungiyar Adamawa, amma matsayinta a ciki ba shi da tabbas.[22]

An yi ta rade-radin cewa harshen Laal da ba a rarrabawa na Chadi na iya zama Adamawa; yaren Jalaa na Najeriya tabbas ba adamawa bane, amma yana nuna tasirin Adamawa sosai. Koyaya, duka ɗayansu yanzu ana ɗauke dasu a matsayin keɓe harshe .

Kwatanta ƙamus

gyara sashe

Samfurin asali ƙamus na Adamawa harsuna daga Kleinewillinghöfer ta Adamawa Harsuna Project website da kuma daban-daban da sauran kafofin sune kamar haka:[23]

Lura : A cikin sassan tebur tare da yankin, ana ba da muɗaɗɗen sifa kafin laushi, yayin da sigar jam'in ke biyo bayan slash.

Rarrabuwa Harshe Rukunin harshe ido kunne hanci haƙori harshe baki jini ƙashi ruwa bishiya ci suna
Baa Baa nu(ví) / rínù ǹtú / ríǹtú gyo̰ / rigyó̰ nyanwívì / rí- dyḛǹ(vì) nyààvì twèèn kukút mán kii / rikii gyâ zin
Bikwin-Jen Proto-Jen (Proto-Bikwin-Jen) up I *núŋ *tswi *lúr(i) *le *ɗək; (*lyəN) *ɲwa *ɥe/*zwi *kub *kəb *mɛ/*mɨŋ *tə́ŋ *lɨn/*ɗwín
Bikwin-Jen Burak (Ɓʊʊrak) núŋ twíi ? lúúri lée ɗá̰k nyúwaa, nywaa wɪ́ɪ́ kúb, kúp ? mɛ́ɛ́ ɗít / yéɗit tá̰ŋ lín̄
Bikwin-Jen Loo (Shʊŋɔ) Galdemaru ɛrɛ nuŋ twɪ́ɪ́ lúúrì lei ɗak nywa dùm kúp mɛ́ɛ́ ɗít táŋ nin
Bikwin-Jen Loo (Shʊŋɔ) Waamura ɛrɛ nuŋ twɪ́ɪ́ lúúrì lei ɗak nywa dùm kúp mɛ́ɛ́ káp táŋ nin
Bikwin-Jen Maɣdi (Tala) núŋ / yéénuŋ cwéé luuli léí ɗák nyuwaa ywee kób, kúób / yéé kób míshì káp / yéékáp taŋ lin
Bikwin-Jen Lee Mak Panya nuŋ dɔkswíì ɗuurə lei lén nuwaa lyüé kóp mui kya kap / yeekâp táŋ ɗín
Bikwin-Jen Lee Mak Zoo nuŋ (ɗɔ́k)shwìyè ɗuurə lei lén nuwa lyüé kúóp mwui kya kàp táŋ ɗin
Bikwin-Jen Kya̰k (Bambuka) núŋ ɗɔ́kswì ɗúr lɛ́ɛ́ ɗyím ŋwaà zwìì kəkəp mùŋ káp táŋ ɗwín
Bikwin-Jen Mɔɔ (Gomu) nə́ŋ ɗɔ́kfíì ɗúr lɛ́ɛ́ ɗyík ŋwaa zìì kúp mùŋ kwâm kaap taŋ ɗwín
Bikwin-Jen LeeLau (Munga, Munga Leelau) núŋ ɗɔkswî ɗurr, ndurr léí lyén ŋwaà zìì kukup; (kʊkʊp ?) munki kâp tâŋ ɗún
Bikwin-Jen Dza (Jen) Kaigama nə́ŋ tshwötshwí bwaadjwí djìì lʌ̰́ nnwâ hywṵi, hywḭ kʊʊkʊ́, kʊkʊ́ mmə́ŋ kɐ́ɐ / ekʌ́(ʌ) táŋ, tháŋ djwuŋ
Bikwin-Jen Munga (Məngaŋ) Doso nəŋ cúcwì kádwì íì lyêm ŋwàà ehywü; (exwü) kúkwə̀ məŋ tsər kaa / lékaa tâŋ ɗyíìŋ
Bikwin-Jen Joole nə́ŋ / ee- tʃwü tʃwí nwá̰ dwí jì(ì) (calabash) lʌ́ ká̰ nw̰á̰ hṵ̈̀ḭ̀ kùkú mə́ŋ kʌ́ / èèkʌ́ táŋ dzuŋ
Bikwin-Jen Jòòle Joole Manga bwàà nù bwaa tywi bwàà dṵ̀ gigi láŋ kányua vi (?) kúkú míkyá nyááká / nyááká búbáí tà̰à̰ dumà
Tula-Waja Wɪya, Waja, Wajan Kasa nuŋè twɪ́yaʊ boocu nwii bɛnɛ nɪyaʊ tumà kuu gundù sou jɛ dənè
Tula-Waja Waja Deeri, Wajan Dutse gɔn niŋi podou / podoru
Tula-Waja Kutule, Tula Wange kwalaŋɛ / kwalaŋi kətɛ́ɛ́lɛ̀ / kətɛ́ɛ́lɪ cʊʊn / cʊʊni kunuwaŋ / nǔǔm, tunuri ben / beni yii / yiini kʊtʊm kətiyaŋ / tətiini mwɛ̀ / mwɛti tíyaŋ / tííní cáú ~ ʃáú dən / dimbi
Tula-Waja Tula Baule nù / núl kə̀tɛ́ɛ́lɛ̀ / kə̀tɛ́ɛ́lɪ̀ sʊ́ʊ́n / sʊ́ʊ́nɪ́, sʊ́ŋə́n kə́núwáŋ / núúm, tə́núri been / bééni yí / yiiní kʌtùùm kətiyá námáŋ / tətiini náiyé mwɛ̀ kətíyá / tətííní saʊ; sa (mwàn) də́n / də́mbí
Tula-Waja Tula Yili (Yiri) nuù / nuuto kətɛ́ɛ́lɪ / kətɛ́ɛ́nɪ́ ʃʊ́ʊ́l / ʃʊ́ʊ́wɪ̀ kunuuŋ / nuum bííl / bííwí yii / yiiní kʊtʊʊ̀m kukúkó / tukútó mwɛ tiyaŋ / tiini caʊ̀; ca (mwân) diń / dimən
Tula-Waja Yebu, Awak núŋí bwaará suur ~ sʊʊr nuŋún beén nìí tuum kuukú mwê; mwɛ̀ tii sáb duń
Tula-Waja Baŋjiŋe, Bangwinji nuwe / nuwetini tuù / tuuní ʃóór, cóór nuǹ / nuǹtini bien / bienni ? nyii / nyiini bwiyalɛ̀ kúk / kútí mwɛ́m tu / tum câm dén
Tula-Waja Dadiya nuu / nuutin lɔɔ̀l jʊl núŋùn ben níyò / níyétìn tʊ́ʊ́m kuto mwḛ̂ tiyà / tiyàntin jáá dùń
Tula-Waja Maa, Kamo núŋé kúmó cóór nugun bén̄ nyiyé tʊ́ʊ́m kúúbú mwɛ́ nyáŋlá dágʊ́m (wúrgé) dìń
Tula-Waja Dijim, Cham Kindiyo kʌmɪ / kámtɛ suu; suwoŋ jʊ̀r, jʊ̀ʊ̀r nuŋun / nuŋtɛ́ lʌŋər / laŋtɛ́ nyʷii / nyʷiini dʊ̀gʊ́m kuk / kute híí riyaŋ / riitɛ jau dun / duntɛ̀
Tula-Waja Bwilim, Cham Mɔna nu / nute getuwaŋ / getuwai taanù / taantɔ́ʊ́ bemnù / bemtou nyii / nyiini gə̀mí záà
Tula-Waja Tso Suwabou nuŋ / nuntóú wɔɔnʊ́ / wɔɔntáú nyulóónù / nyulóóntù nunu / núntòù lameno / lamtʊ̀ nyii / nyiini dɔɔ̀m tsá / tseni láà / laátóú tsá / tsenì za dín / díntòù
Tula-Waja Tso Gusubo nùŋ / nùntù fə̀là / fə̀lààni dətəmòròù / tə̀tə̀mòtòù taanʊ̀ / taantú béémnó / béémtóú nyii / nyiini tsá / tseni la / latóú tsá / tsénì zaà dín / díntú
Tula-Waja Tso Barbou dʊ̀m tsá / tsáni yìbè / laátóú
isolate Jalaa dyiríì / dyitə̂ buŋôŋ yamə-r / yamə-ta tənəm / tənemté̩ laŋe̩r / laŋté̩ bo̩o̩, bwo̩ / bo̩o̩-ní bwiirùm kùsì-gò̩ / -nìó gwìì-ràŋ, gwìì-ròŋ / -tè̩ mwê̩ hâl nuŋ kúlájí; kwáráŋ wò̩gə́n ?
Longuda Cerii (Ceriŋ, Banjiram) nyʊ̰lá / nyʊ̰ʔá thʊ́lá / thwíyá dɔ́ŋkhá / dɔ́ŋthá gàràlá / gará dhilimkha / dhilimtha nyàkhá / nyàthá thùmá kwacalá / kwacáá mámá thíká / thímá dhà zííndé / zíné
Longuda Deele (Jessu) nyʊ̀ʊ̀là / nyʊ̀ʊ̀lʔà tʊ́là / twáʔà jɔ́ɔ́(ŋ)khà / jɔ́ɔ́(ŋ)thà galáwa / galáhà dhələ́mkhà nyàkà thʊ́mà; surmə̀ kukubə́lə̀ / kukubə́ʔə̀ mámà thikhà já, jáʔà jááunla / jááunʔà
Longuda Koola (Thaarʊ) nyʊ̰lá tʊ́lá / twáʔá zɔɔŋkha gàlàwá / gàlàhá dələmka nyalá / nyaʔá tʊmá tsakəbla / tsakəbʔa mama thíká zà ; zà nyoomò dəmla / dəmʔá
Longuda Wala Lunguda Guyuk nyuŋlá thʊ́wá / thwáá joonka garala / garaʔa / zilimkha nyakhá tumá, thuma kwaca, kwacalá mámá thíkhá jà zindè / zinè
Longuda Gwaanda (Nyuwar) nyṵnla zingala / zingaʔa jɔ̰ŋka nyile / nyiʔe dhilimka nyàkà / nyàthà sirme kwacala / kwacaʔa mama, dwaama waha̰ka / waha̰ma dháà dzaunla; dziiŋle
Longuda Gwaanda nyṵlà dzíngálá jónká nyúlə́ dhílímká súrmá, súrmé ? kwàcàlà / kwàcàà mámá, dwàmà wàhàkà dà; thà dzínlə́
Bena-Mboi Ɓəna (Yungur) Dumne núú / nṵ́ṵ́sâ gwḛ́ḛ́ / gwḛ́ḛ́mé tímrá / címtá ɗə́fá / ɗə́mtá ɗəlmaarà / ɗəlmaatà ʔéé / ʔéémé kẃadmá tə́fá / tə́ptá mbraá ɓota / nbwece kə́fə́ ɗənda / ɗənta
Bena-Mboi Ɓəna (Yungur) Pirambe núú / nṵ́ṵ́śa gwe / gweme tímrá / tímtá ɗə́mbá / ɗə́mtá ɗəlmaarà / ɗəlmaatà ʔḛḛ / ʔéémé munma tə́fá / tə́ptá mbərá / mbəramsî ɓota / nɓétè kə́fə́ ɗənda / ɗənta
Bena-Mboi Voro Waltaandi núú / núúza gwḛ́ḛ́ / gwḛ́ḛ́mé tímrá / tímtá ɗə́mbá / ɗə́mtá ɗəlḿáará / ɗəlḿáatá ʔḛḛ / ʔḛ́ḛ́mé kẃadmá, mùnmà tə́fá / tə́ptá mbráá [muwa ?] ɓòtà / ŋbété kə́fə́ ɗə́ndá / ɗə́ntá
Bena-Mboi Voro Ɓéttandi kẃadmá tə́fá / tə́ptá mbra̰a̰ ɓòtà / ŋbété kə́fə́ ɗə́ndá / ɗə́ntá
Bena-Mboi Ɓəna (Laala) Bodei (Bodwai) nuú / nuujà gwḛḛ / gwḛḛmé timrá / timtá, timté ɗəmbá / ɗəmtá ɗə̀lmààrà / ɗə̀lmààtà nyḛ́ḛ́ / nyḛ́ḛ́mé bòblà / bòbjà təpa / təutá mbrá̰à̰ / mbráámjà ɓotá / ngwaaté jeè ɗíndá / ɗíntá
Bena-Mboi Ɓəna (Laala) Yang nuú / nùùzà gwɛ̰ɛ̰ / gwɛ̰ɛ̰mé tìmrá / tìmtí ɗimbá / ɗimtá ɗilmará / ɗilmaatá ḛ̀yḛ́ / ḛ̀yḛ̀mé mónmá təfá / tòùtá bərà̰à̰ ɓotá / ngwbaté kəwə́ díndá / díntá
Bena-Mboi Robma (Laala Roba) nuu / nuuwà gwee / gweemé tìmrá / tìmtí ɗimbá / ɗimtá dilmará / dilmatá ḛḛ́ / eḛ́msà monma təfá / təfáámse bura / buráámsà ɓotá / ngbaté sewò dinda / dinta
Bena-Mboi Mboi Gulungo ɗəmbó / ɗìmda aʔəhḛ matəma ngɔdɔ́ / angedé ndià / ndiidà
Bena-Mboi Mboi Livo núú / núúźa tṵṵ̀ / tṵṵzà ifiya / ifita dúmbó / dimtà lemiya / lemta ahʔhi / ʔhimza matəma tutto / acicé mbiya ngɔ́tɔ́ / ángété ʒé ndíà / ndiità
Bena-Mboi Mboi Haanda nuu / nuuzà tuŋ / atʃw̄i rifḛḛrà / rifḛḛtà dúmbó / dimtà leembərà / leemtà ahʔhḭ̀ / mbai hímzà mátə́má túftò / atʃúfè mbra ŋbótó / aŋbécè zé ndera / ndərtata
Bena-Mboi Kaan (Libo) sunu / (sunuḿa) twḭ / twiiḿa shimbə́r / shimbətəmá təmbər / təmbərmâ ɗəlaamíì / ɗəlaamííʔóó ʔii / ʔiim morúm təfəra / təfətəmá barə̀m mərə̂m / mərəməmá zə́ ndə̀r / ndərmá
Yendang Bali ní tɛ́ sɛ́ síbí ŋwɛ́lɛ ɲɛ́ míɗɛnɛ́ kṹɓí tí mí mò[k] lím
Yendang Kpasham núɛ̃́ wàswé ɲɛ́swɛ́ síbí ŋwɔ́le ɲɛ́ mídwíne kũ̀bi sí mí mɔk nə̌ŋ
Yendang Yoti dóo tóo sɔ́ɔ̃́ ʃúu wúlɛ̀ ɲâ dii kúnwí tí mii mòk níŋ
Yendang Yandang nɔk tòk ɲánsũ rùk lɛka ɲǎk le kún dĩ̀hĩ̀ mí mogí inaŋ
Mumuye Proto-Mumuye *nu-ng, *nung; *gí-ǹg *co-V, *coo *su-ng, *sung *tná-li/-ri *ɗè-V/ng-ti *nyaa *kpa-V̀; *zing, *zi-ng *ka (redup.), *kak-V *mi-V, *mii, *min ? *la-V, *laa *caa *ríǹg, *rí-ǹg
Mumuye Mumuye (Zing) nung shoo sung tnári rèétè nyaa kpaà kaka mee laa shaa ríńg
Kam Nyiŋɔm (Kam) Din Kamaajin ànùŋ àkàr àmə̀ràk àshàg / àshàgìyo àlímə́ní ŋwé wò àkùb mə̀ŋ káŋá bàl / bàl yo nìm; nəm níì (imp.)
Vere Jango nɔ́ru / nɔ́ī tóŋ / tónnun míŋ; míŋ̄ / mínnùŋ núúrù / núúi mbéélu / mbéī ndáŋ̄ / ndántun kpa'arú / kpaˀatɛ́ rɛ́ndúkú / rɛ́ndɛ́ máŋ / mántúŋ rák / ratú rɛɛ kóp ríírú / rííté
Vere Jango (Southern) nɔ́ru / nɔ́(t)tí míŋ̄ / mínnùŋ núúrù / núúyì mbéélu / mbéétɛ́ ndáŋ̄ / ndántùŋ kpààˀru / kpàˀɛ rɛɛŋ
Vere Were nǒrrō tōn(g) mi(n)(g) nūī (pl.) bēlō dǎ(n)(g) pǎrū gaemām
Vere Batəm nɔr / nɔˀ tok / toˀ míˀ / miin núúr / núˀ mɛ́ɛ́l / mɛ́ˀté súˀ / sut kwaal / kwaaˀ niŋg / nin maam / máámə̀t teh / tɛt règùm; rɛ̀ká ríˀír / ríˀtɛ
Vere Momi nɔ̀r / nɔ̀ˀ tɔ̀k / tɔ̀ˀˀ mii / miin nùùr / nùùˀ meel / meeli suu / suut kpààl / kpaai nènk / nèn máàm / máŋ̀bət tè / tèt règùm; rɛ̀ká; rèèká ríír / rííti
Vere Vɔkba nɔr / nɔˀti tok / torum nik (?) núˀ mɛ́l súˀ kòàl néŋ / néŋti mám tɛˀ / tɛtə regɨm ríí
Vere Wɔmmu nɔ́r / núɔ́ tór / tóó (tʋ́r) míí / mííne nuurə̀/ núútə́ míɛ́le / mɛ́ɛ́té ~ míɛ́té dóbʒɩ̀ / dówwi kwaalə / kwaasə nɛ́ŋkə / nɛ́nté máám tɛ́ɛ́ / tɛ́tə rɛgum kwɔ́ú níìr / nííté
Vere Nissim nɔ́ɔ́l / núɔ́ tóól / tɔ́ɔ́tə́ míí / mííne núúlə / núúté mɛɛ́lə / mɛɛ́té dóbzə/ dóbpe kpaalə / kpaate neŋke / neŋte máám , máám bonúm àm tɛ́ɛ́ / tɛ́tə lem kúɔ́; lekə níllə / níttə́
Vere Eilim nɔ́l / nɔ́ɔ́ tól / tóó míí / míímtə̀ núúl / núúté mɛɛ́l / mɛɛ́té dám / damderei kpaal / kpaatə mám̀ tɛ́ɛ̄ lem kúɔ́; lekə líllə / níttə́
Vere Kobom nɔ́rì / nɔ́ɔ́ tókù / tóó mí / míímītī núúrì / nuute mɛ́ɛ́ni / mɛ́té dám / dámtíréí mɛɛm nɛ́ŋkù / nɛ́ŋté tɛ́ / tɛ́ti réí; rékɔ́ rííri / rííté
Vere Vɔmnəm nɔr / nɔɔ tukò / tuŋbərəm míì / míìm nuurò / nuute mɛɛlò / mɛɛte súú / sútò kwaalò / kwaasò nɛ́ŋkò / nɛŋté maàm tɛɛ / tɛɛtə rɛm; rɛkò niirò / niite
Vere Damtəm nuɔ̀l / nuɔ̀rɛ tɔ́l / tɔrɛ, tɔɔtɛ míl / mííté núl / núúte mɛl / mɛɛte dám / damtər kpaal / kpaaʃe lyɛngə̀ / lɛŋsyɛ tii / tiitə̀ nʌ́l / nʌʌtə́
Vere Gəunəm-Yar (Gə-Yarəm) nual / nuare cul / curie, tuure míəl / mííré núúl / núúré míál / mɛ́re dám / dámdə́ kpàal/ kpààsə̀də̀ nyáŋsə́l / nyáŋsé, nyáŋgə mám lau / lasə lìní kúə́; lìə̀- kúə́ lə́l / lérə
Vere Gə-Lim nual / nuarie túl / túríé míil / mííré nuul / nuurie mɛ́rl / mɛ́ɛ́rɛ̄ dám / dámdə́ kpaal / kpaarie nyángə́ mám láú / lásə́ lìní; lìə̀- kúʌ́ lʌl / lʌʌrie
Gəmnəm Beiya nol / nootə tol / tootə mííl / míítə núŋlə̄ / núŋ mɛ́ɛ́l / mɛ́ɛ́tə nok / noŋtə meem / meemtə néngə, nɛ́ngə / néŋzə, nɛ́ŋzə má:m / máámtə̄ téé / teete liiná ; lìì kɔ́p nííl / níítə
Gəmnəm Gindoo nɔl tol míl nɨŋ́ lə mɛ́l nɔk mem nɨŋ́ ə / nɨŋ́ gə mám teˀ/ tetə níl
Gəmnəm Riitime nɔ́lé / nɔ́ˀɔ́ tólé / tóˀó mííle / mííˀe lúŋle / lúŋe méle / méˀē nogúsa / nóŋté mēēmē léngo / léŋē máámē / mámte téˀé / tété lii kóóp lə́lē / lə́ˀə
Gəmme Gəmme nólé / nóˀɛ́ tólé / tóˀó míhˀle / míhˀie níŋlē / níŋē méhˀle / méhyē yòlé / yòé míímé níngē / níŋmē memˀe téˀé / teˀnē lee lená nímlē / nímē
Gəmme Baanma nɔla / nɔˀɔ toga, toˀga / toˀma míhla / míˀi níŋla / níŋa mɛ́hla / mɛˀɛ yòla / yòˀo miima / miimda nɨŋ́ ga / nɨ́ŋma mema / memda teˀɛ/ teˀna lee lená nɨḿ la / nɨḿ a
Doyayo Doyayo lɔ¹lɛ¹ ~ yɔ̰¹lɛ¹ tɔ̰n¹ɛ¹ mḭḭl²; gɔ̰ɔ̰s²ɛ³ nuŋ⁴go² mɛlɛ³² ya̰a̰¹yɔ¹ ga̰a̰⁴mɛ² lɛ̰ŋ³ko² ~ lɛ̰ŋ²ko³ mɛ¹mɛ³ tɛ̰ɛ̰¹yɔ¹ le², lek¹yɔ¹ nuŋ²
Fali Proto-Fali *nisu (pl.) *tuuyV; *tuuCV *unɨ *rɛɛŋgu *ndʒĩĩmV *kopfti *sɔɔ- *rii- *ĩn- (v.)
Mbum Proto-Lakka *nún *sú-k *cɔN-k *sˣɛl/ŋ *rím *nɟá-k *sˣɛ́-m *hū-t/-k *kpə̀(-k) *mbì *lʳak *rìn
Kim Goundo ndʊɾʊ huba vw̃ãl ɲu̯aɾ ɗɛl wʊ tʃʊm kal mam ura dʒam jɛmi
Kim Besmé ndua hoɾo vũãl hĩjɪm ɗelɛm wu tʃɔm kaːl mam ura dʒʊ̝m dĩː
Kim Kim Kosop ndʷaɾa togor vɔ̝̃r kĩj̃ar ɗɛl wak ̚ sɔma kal mam ʔwaɾa za dĩːl
Day Day nɔ́n sɔ́g mbúr ngìì lélì/lélè/lèè nām dém bō̰ ʔém mīɲ -rì, lāà jōō
Bua Proto-Bua *diil; *ʔiil *to(l)(-) *fo̰/ḛl/ɲ(-) ? *nii(-); *ɲ- ? *l₁el(-) *mu/i *s₂e/um(-) / *s₂ḛr- *te/o(l/g-) *l₂i/um(-); *me/on- ? *l₁e; *tu(y) *l₂iil
isolate Laal mɨla / mɨní sɨ̀gál / sɨ̀gɨ́y pən / - yàmál / yèmí mal / mə̀lí yəwəl / - suna / - kòːg / kuagmi miàdál / miàr ~ miariɲ su / sùgá kaw / kɨw; ɲag / ɲɨg; guru / guru; cíd / cíd meːl / -

Hanyoyin haɗin waje

gyara sashe

Manazarta

gyara sashe
  1. ↑ Hammarström, Harald; Forkel, Robert; Haspelmath, Martin, eds. (2017). http://glottolog.org/resource/languoid/id/adam1259 adam1256 |chapterurl= missing title (help). Glottolog 3.0. Jena, Germany: Max Planck Institute for the Science of Human History.
  2. ↑ Boyd, Raymond. 1989. Adamawa-Ubangi. In Bendor-Samuel, John (ed.), The Niger-Congo Languages: A Classification and Description of Africa's Largest Language Family, 178-215. Lanham MD, New York & London: University Press of America.
  3. ↑ Kleinewillinghöfer, Ulrich. 2019. Adamawa Language Groups. Adamawa Languages Project.
  4. ↑ Kleinewillinghöfer, Ulrich. 2014. Tula-Waja comparative wordlist (Swadesh 100). (1995 field notes.) Adamawa Languages Project.
  5. ↑ Kleinewillinghöfer, Ulrich. 2014. Tula-Waja pronouns and numbers. Adamawa Languages Project.
  6. ↑ Kleinewillinghöfer, Ulrich. 2015. Bikwin-Jen Comparative wordlist (Swadesh 100). (1995 field notes.) Adamawa Languages Project.
  7. ↑ Kleinewillinghöfer, Ulrich. 2014. Bikwin-Jen Pronouns and Numbers 1-10. Adamawa Languages Project.
  8. ↑ Kleinewillinghöfer, Ulrich. 2015. Some notes on Nyiŋɔm (aka Nyingwom or Kam). (2011 field notes.) Adamawa Languages Project.
  9. ↑ Kleinewillinghöfer, Ulrich. 2014. Longuda ~ Nʋngʋra wordlist (Swadesh 100). Adamawa Languages Project.
  10. ↑ Kleinewillinghöfer, Ulrich. 2014. Longuda Pronouns and Numbers. Adamawa Languages Project.
  11. ↑ Kleinewillinghöfer, Ulrich. 1993. Baa Wordlist (Swadesh 100). Adamawa Languages Project.
  12. ↑ Kleinewillinghöfer, Ulrich. 2014. Baa pronouns and numbers. Adamawa Languages Project.
  13. ↑ Blench, Roger; Barau Kato; Zachariah Yoder. 2009. The Maya (Yendang) languages.
  14. ↑ Kleinewillinghöfer, Ulrich. 2015. Gimme-Vere-Doyayo wordlists. Adamawa Languages Project.
  15. ↑ Kleinewillinghöfer, Ulrich. 2015. Vere wordlists. Adamawa Languages Project.
  16. ↑ Kleinewillinghöfer, Ulrich. 2014. Ɓəna-Mboi comparative wordlist (Swadesh 100). Adamawa Languages Project.
  17. ↑ Kleinewillinghöfer, Ulrich. 2014. Ɓəna-Mboi pronouns and numbers. Adamawa Languages Project.
  18. ↑ Kleinewillinghöfer, Ulrich. 1992 [2014]. Evidence of noun classes in languages of the Yungur group. Adamawa Languages Project.
  19. ↑ Kastenholz, Raimund; Ulrich Kleinewillinghöfer. 2012. Nimbari as a language name. Adamawa Languages Project.
  20. ↑ Kleinewillinghöfer, Ulrich. 2014. Adamawa. ‘Linguistisches Kolloquium’, Seminar für Afrikawissenschaften, 04 Februar 2014. Institut für Asien- und Afrikawissenschaften, Humboldt-Universität zu Berlin.
  21. ↑ Blench, Roger. 2012. Niger-Congo: an alternative view.
  22. ↑ Ayotte, Michael and Charlene Ayotte. 2002. Sociolinguistic language survey of Dama, Mono, Pam, Ndai and Oblo. SIL International.
  23. ↑ Kleinewillinghöfer, Ulrich. 2019. Adamawa Language Groups. Adamawa Languages Project.
Daga "https://ha.wikipedia.org/w/index.php?title=Yaren_Adamawa&oldid=510804"